ITSPEA2026

Kuigi päris privaatsuse saavutamine internetis on põhimõtteliselt võimatu, tasub ennast ikkagi kaitsta erinevate internetis olevate ohtude eest. Üks kasulik lahendus privaatsuse jaoks on kasutada erinevaid e-maili aadresse erinevatel veebilehtedel. Näiteks nii Apple kui ka Proton toetavad registreerimist ühekordse e-maili aadressiga. See on hästi mugav lahendus, sest kui veebilehel juhtub andmeleke ning keegi hakkab su postkasti saatma rämpsposti, siis sa saad selle ühekordse emaili lihtsalt kinni panna ja uue teha. See on ka kasulik privaatsusele, sest tihtipeale häkkerid vaatavad erinevaid andmelekkeid ja võrdlevad neid, et näha millised e-maili aadressid on milliste kontodega seotud, et saaks kontodel olev info omavahel ühendada. Teine kasulik tööriist on VPN kasutamine. Kui keegi saadab sulle kahtlase lingi ja sa vajutad seda, siis on tihtipeale risk, et see link paneb kirja su IP-aadressi, mis võib anda sellele inimesele infot umbes mis linnas või piirkonnas sa viibid. VPN takista...

AI on toonud kaasa mitmeid muudatusi interneti kasutuskõlblikusele. Kuigi AI'd saab kasutada selleks, et infot efektiivsemalt otsida ja sisust kiireid kokkuvõtteid teha, on kahjuks sellel ka mitmeid kõrvalmõjusid. Esimene märgatav mõju on see, et enamus veebilehti on sunnitud kasutama mingit kaitset bot 'ide vastu, mis polnud kunagi nii hädavajalik, kui see tänapäeval on. Erinevad bot' id tekitavad tänapäeval nii palju liiklust, et väiksemad serverid ei suuda sellist koormust taluda ning ilma kaitseta oleksid sama hästi kui DDoS rünnaku all. Üks levinud lahendus sellele on CloudFlare'i pakutav lahendus. Sellepärast ongi vahest selline olukord, et kui midagi CloudFlare'i serveritega juhtub, siis oleks tunne nagu oleks suur osa internetist järsku maas.  Teine märgatav mõju on see, et otsingumootorite tulemuste kvaliteet on märgatavalt langenud. AI toodetud sisu on järjest raskem tuvastada ning tihtipeale on otsingutulemused täis madalat kvaliteeti AI toodetud prahti, ...

Olen viimasel ajal näinud internetis artikleid, kuidas USAs on põhikooli- ja keskkooliõpilaste testide tulemused langenud nii lugemises kui ka matemaatikas pärast seda, kui asendati paberipõhised õppematerjalid ekraanidega. Mis täpsemalt põhjustab seda nähtust ning mis on sellele lahendus? Tõenäoliselt on peamiseks põhjuseks segavad faktorid. Chromebookis pääseb ligi igasugustele veebimängudele, YouTube'ile ning muudele platvormidele, juhul kui need ei ole blokeeritud. Erinevalt telefonist, mida õpetaja saab konfiskeerida, on raske kontrollida, kas õpilane päriselt õpib Chromebooki taga või tegeleb millegi muuga, sest tehniliselt kasutab ta õppevahendit. Mõned koolid on läinud tagasi paberipõhistele õppematerjalide peale, samas kui mõned leiavad, et probleem ei ole ekraanide kasutamises, vaid selles, et õpetajaid ja õpilasi ei ole koolitatud neid efektiivselt kasutama. Neile anti need seadmed lihtsalt kätte ja loodeti, et õpivad ise selgeks. Muidugi ei pruugi olla madalates testitu...

Kuigi ma olen kasutanud Linuxit erinevatel viisidel juba aastaid näiteks virtuaalmasinates, Raspberry Pis ja WSL kujul, ei ole ma kunagi varem installeerinud Linuxit otse korraliku masina peale. Nii, et ma otsustasin, et see oleks lahe projekt just seda teha. Valisin riistvaraks oma eelmise sülearvuti, mida nii väga enam ei kasuta, aga mis on sellegipoolest veel üpris võimas. Ma otsustasin Fedora kasuks, sest tahtsin midagi uut proovida ning Fedora tundus väga modernne. Teine põhjus, miks ma Fedora valisin on, sest ma ühes aines kasutan RHEL Linux'it ning neil kahel distributsioonil on palju ühist. Laadisin ISO USB-pulga peale ning lülitasin arvuti sisse. Fedora installeerimine oli sama mugav kui Ubuntus ning ei võtnud eriti kaua. Otsustasin hetkel laadida selle Windowsi kõrvale, et ma saaks kasutada mõlemat operatsioonisüsteemi, kuid olin teadlik, et mõnikord võivad Windowsi uuendused  dual boot 'imist lõhkuda. Järgmise asjana tuli installeerida Nvidia graafikadraiverid. Inter...

Hiljuti otsustasin lugeda läbi N. Stephan Kinsella raamatu "Against Intellectual Property". See raamat on üpris lühike, kuid sisaldab sisukat ülevaadet USA intellektuaalomandi seadustest ning seletab lahti erinevate libertaalaste vaated intellektuaalomandist. Autor, kes on patendiadvokaat ja anarhokapitalist, põhjendab raamatus, miks ta on intellektuaalomandi vastu ning räägib ka mis on tema vastuargumendid teistele vaadetele. Raamat räägib alustuseks sellest, mis on autoriõigus, patent, ärisaladus ja kaubamärk. Ma sain teada, et huvitaval kombel ei ole erinevalt teistest riikidest USA süsteemi kohaselt patendi saamisel eelis sellel, kes patendi esimesena taotleb, vaid sellel, kes selle esimesena leiutab. Järgmisena andis autor ülevaate erinevatest laialt levinud libertaalaste vaadetest intellektuaalomandi kohta ning selgitas oma vastuargumendid utilitaristlikule vaatele ja loomulike õiguste ( natural rights ) vaatele, mis olid minu arust üpris hästi selgitatud, sest ta tõi v...

Umbes kuu aega tagasi hakkasin ma ehitama omale koduserverit, et hostida kohalikus võrgus erinevaid teenuseid. Plaanis on sellest teha niiöelda  homelab , kus harjutada erinevaid õppekavaga seotud tehnoloogiaid, ning samuti panna püsti ka paar videomängu serverit sõprade jaoks (jah, LAN gaming aastal 2026). Sellise eesmärgi jaoks hakkasin uurima erinevaid vajalikke arvutikomponente. Teadsin, et AI nõudluse tõttu on vahemälu ja SSD hinnad ekstreemselt tõusnud, aga minu üllatuseks olid isegi HDD hinnad teinud korraliku hüppe. Kuigi ma usun, et see nähtus on ajutine, mõtlesin ma hüpoteetilise küsimusele, et kuidas muutuks arvutite maailm, kui hinnad jätkaksid samasugust tõusu. Mainframe 'idest personaalarvutiteni Kui tänapäeval kasutada sõna arvuti, siis tavaliselt mõeldakse selle all kas lauaarvutit või sülearvutit. Kuid nii ei ole see koguaeg olnud, sest kunagisel ajal ei olnud võimalik tervet arvutit nii väiksesse ruumalasse panna. Selle asemel olid hoopis suured arvutid,...