Vabablogi 1 - Personaalarvutite tulevik

Umbes kuu aega tagasi hakkasin ma ehitama omale koduserverit, et hostida kohalikus võrgus erinevaid teenuseid. Plaanis on sellest teha niiöelda homelab, kus harjutada erinevaid õppekavaga seotud tehnoloogiaid, ning samuti panna püsti ka paar videomängu serverit sõprade jaoks (jah, LAN gaming aastal 2026).

Sellise eesmärgi jaoks hakkasin uurima erinevaid vajalikke arvutikomponente. Teadsin, et AI nõudluse tõttu on vahemälu ja SSD hinnad ekstreemselt tõusnud, aga minu üllatuseks olid isegi HDD hinnad teinud korraliku hüppe.

Kuigi ma usun, et see nähtus on ajutine, mõtlesin ma hüpoteetilise küsimusele, et kuidas muutuks arvutite maailm, kui hinnad jätkaksid samasugust tõusu.

Mainframe'idest personaalarvutiteni

Kui tänapäeval kasutada sõna arvuti, siis tavaliselt mõeldakse selle all kas lauaarvutit või sülearvutit. Kuid nii ei ole see koguaeg olnud, sest kunagisel ajal ei olnud võimalik tervet arvutit nii väiksesse ruumalasse panna. Selle asemel olid hoopis suured arvutid, mis võtsid tihtipeale terve ruumi, ning neile pääses ligi klaviatuuri ja ekraaniga, kasutades terminali. Iga kasutaja sai eraldi sisse logida ning talle oli määratud piiratud salvestusruum ja lubatud programmid. Kasutaja tegelikult ei omanud midagi mis tal seal oli, vaid talle lihtsalt anti ligipääs.

Kuid suur muutus tuli 70ndatel kui hakati looma esimesi mikroprotsessoreid. Järsku oli võimalik teha piisavalt väikseid ja odavaid arvuteid, mis tegi personaalarvutite idee võimalikuks. See oli arvutientusiastidele väga teretulnud, sest mainframe arvuteid nähti kui institutsioonilist kontrolli suurkorporatsioonide ja valitsuse poolt eraisikute üle. Järgnevatel aastakümnetel tõusis personaalarvutite võimsus mitu suurusjärku ning hinna/võimsuse suhe läks järjest paremaks, kuni tänapäevani välja.

Kõik otsast peale?

Hiljutised hinnatõusud on pannud paljud arvuti- ja telefonifirmad pidurdama või mõningates situatsioonides isegi vähendama uute seadmete võimekust vahemälu ja salvestusruumi osas[1]. See tähendab seda, et kasutajad on sunnitud rohkem sõltuma pilveteenustest ning suudavad vähem andmeid hoiustada enda seadmetes. Kui selline trend ekstrapoleerub, siis on võimalik, et lõpuks ei olegi seadmetes midagi muud kui see miinimum, mis vajalik pilveteenustega ühendamiseks. Kõik andmed hoiustatakse ja arvutused tehakse pilves ning kasutaja seadmesse saadetakse ainult väljund. Selline süsteem ei oleks väga erinev vanast mainframe'ide põhisest süsteemist.

Kuigi see oleks paljude firmade unistus müüa inimestele odavad seadmed ning kuutasu pilveteenuste eest küsida, ei oleks see kasutajale hea, sest kasutajal ei oleks päriselt kontrolli oma andmete üle, privaatsusest rääkimata. Samuti võib iga hetk mingi eksimuse tõttu pilvefirma kasutaja konto kinni panna, isegi kui kasutaja pole midagi valesti teinud. Kasutaja tehniliselt ei omaks oma andmeid, vaid jääks sõltuma pilveteenuse pakkuja heatahtest.

Õnneks ei ole praegu sellise situatsiooni pärast vaja liiga palju muretseda. Hetkel on selline pilvemudel kasutusel tavaliselt ainult seal, kus seda mõistlik kasutada on, ning enamik inimesi eelistab ikka pärisarvuteid. Kuid kas tulevikus jätkuvad asjad samamoodi, ei oska keegi ette öelda.

 

Kasutatud allikad:

 

Comments

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Identideedivarguse ennetamine kasutades Mitnicki valemit

IT juhtimine