WIPO intellektuaalomandimudel
WIPO loodud raamistik on väga lai ning igal komponendil on omad head ja vead. Kuid täna ma tooksin esile ühe, mis minu arust töötab hästi (kaubamärgid) ning teise, mis ei tööta tänapäeval nii hästi (autoriõigus).
Mis töötab - kaubamärgid
Kuigi siin on ka mitmeid probleeme (näiteks vaidlused selle üle, et mis punktist on üks kaubamärk teisele liiga sarnane), siis üldiselt toimib see suhteliselt hästi, sest kaubamärgi eesmärk on teha enda toode või teenus kergesti tuvastavaks ning kaitsta tarbijat eksitamise eest. Kaubamärgid kehtivad ainult siis kui neid aktiivselt kasutatakse ning ainult mingis teatud valdkonnas. Seega on kaubamärkide süsteem enamjaolt tasakaalus ning erilisi probleeme siin niiväga pole.
Mis nii hästi ei tööta - autoriõigus
Siin läheb olukord natuke segasemaks.
Esiteks on saanud palju kriitikat see, et autoriõigus kehtib 70 aastat peale autori surma. Mõned peavad seda liiga pikaks väites, et see on kultuurile kahjulik. On pakutud välja erinevaid ideid, kuidas seda leevendada, näiteks vähendada 70 aastat paarikümne aasta peale või laiendada mida peetakse õigustatud kasutuseks (inglise keeles fair use).
Lisaks sellele on hiljutine vaidluskoht AI-genereeritud looming. Tavaliselt peetakse autoriks ikkagi inimest, ning vähemalt hetkel pole ühtegi riiki kus AI loodud sisu autoriõigustega kaitstakse. Kuid see piir on väga hägune - mis punktist on AI selle loomingu genereerinud ning kui inimene seda väga palju modifitseerib siis mis punktist loetakse seda kui inimloominguna?
Kasutatud allikad:
Comments
Post a Comment