Posts

IT proff

Klassikaline kõrgkoolidiplom Kuna IT-valdkond areneb nii kiiresti, siis ei pruugi kõrgkoolidiplom alati tähendada, et seda omav isik tunneb tööstusetrende ja modernseid tööriistu, sest mõnikord on akadeemiline õppekava natuke ajast maast. Tihtipeale on vaja neid ise juurde õppida, kuid see ei tähenda, et kõrgkoolidiplom kasutu oleks. Väga paljud tööandjad ikkagi nõuavad seda, sest diplomi omandamine näitab, et see kandidaat suudab järjepidevalt aastaid õppida, ennast arendada, ning uusi oskusi omandada. Selliste omadustega isikud saavad ka töökeskkonnas tihtipeale hakkama. Lisaks sellele saab kraadi omandamise kaudu teoreetiliste teadmiste aluse, mille peal ülejäänud tulevased teadmised kujunema hakkavad. Tööstuses võivad tööriistad ja raamistikud muutuda, aga teooria millel need põhinevad jääb enamasti samaks. Rakendus-/kutsekõrgharidus Erinevalt tavalisest kõrgkoolidiplomist, on see hoopis rohkem suunatud praktilistele oskustele. See on kiirem viis esimese tööni, sest keskendutakse r...
Post a Comment
Read more

Litsentsid

Igal litsentsil on omad tugevused ja nõrkused, ning selle jaoks, et valida õige, tuleb Naatanil otsustada, mis ta väärtused ja eesmärgid seoses selle projektiga on. End-User License Agreement (EULA) See on kasulik siis, kui projekti eesmärk on lõpuks tulu teenida. Naatan saab jätta põhimõtteliselt kõik õigused endale ning kasutaja õigused on piiratud. Enamus kommertsiaaltarkvara kasutabki seda just sellepärast. Ta ei pea jagama lähtekoodi ning tarkvara ei tohi modifitseerida ega edasilevitada. See on hea litsents kui ta tahab, et sellest tarkvaraprojektist kasvaks lõpuks välja firma, aga see ei ole hea, kui ta tahab seda projekti teiste IT-huvilistega jagada. Samuti võib kasutaja projektist mitte huvituda, sest EULA litsents põhimõtteliselt tähendab seda, et sa litsentsid seda tarkvara, mitte ei oma seda. GNU General Public License (GNU GPL) ja Berkeley Software Distribution License (BSD) Mõlemad on vabavaralised litsentsid: ligipääs lähtekoodile on olemas ning seda võib muuta ja edasi...
Post a Comment
Read more

WIPO intellektuaalomandimudel

WIPO loodud raamistik on väga lai ning igal komponendil on omad head ja vead. Kuid täna ma tooksin esile ühe, mis minu arust töötab hästi (kaubamärgid) ning teise, mis ei tööta tänapäeval nii hästi (autoriõigus). Mis töötab - kaubamärgid Kuigi siin on ka mitmeid probleeme (näiteks vaidlused selle üle, et mis punktist on üks kaubamärk teisele liiga sarnane), siis üldiselt toimib see suhteliselt hästi, sest kaubamärgi eesmärk on teha enda toode või teenus kergesti tuvastavaks ning kaitsta tarbijat eksitamise eest. Kaubamärgid kehtivad ainult siis kui neid aktiivselt kasutatakse ning ainult mingis teatud valdkonnas. Seega on kaubamärkide süsteem enamjaolt tasakaalus ning erilisi probleeme siin niiväga pole. Mis nii hästi ei tööta - autoriõigus Siin läheb olukord natuke segasemaks. Esiteks on saanud palju kriitikat see, et autoriõigus kehtib 70 aastat peale autori surma. Mõned peavad seda liiga pikaks väites, et see on kultuurile kahjulik. On pakutud välja erinevaid ideid, kuidas seda leev...
Post a Comment
Read more

Võrgusuhtlus ja netiketikäsud

Selle nädala teemaks on võrgusuhtlus. Ma arvan et teiste inimestega suhtlemine on üks interneti parimaid osasid ning olen tänu internetile kohanud väga palju lahedaid inimesi. Huvitav on vaadata, kuidas internetis suhtlemisel on mõned asjad ajaga täiesti muutunud aga mõned asjad on ka täpselt samaks jäänud. Reegel, mis kehtib ka täna: Ole inimene Seda lauset ma olen ka tänapäevalgi näinud mitmetes kohtades, näiteks osade kogukondade reeglistikudes. Tihtipeale võib minna meelest, et teiselpool ekraani istub ka inimene, kellel on ka mõtted, tunded ja emotsioonid, sest ainus mis sa näed on pikslid ekraanil mis kujutavad tema profiilipilti ja teksti. Seega ei tasu närvi minna kui keegi teeb mingi vea või ütleb midagi rumalat - inimesed teevad nii vahest. Ning enamasti ei tehta neid asju paha pärast (kuigi mõned trollid on ikka alati olemas), vaid lihtsalt tekivad sellised olukorrad arusaamatusest. Ma leian, et see reegel on ka tänapäeval väga tähtis, sest suur osa internetist on hästi pola...
Post a Comment
Read more

Jälgimiskapitalism ja digiaedik - hetkeseis ja tulevik

Internetist, mida kunagi külastasid ainult tehnoloogiahuvilised ja ülikoolitudengid, on saanud üks maailma kõige tähtsam keskkond, mida kasutavad miljardid inimesed päevas. Kuna internetis on nii palju inimesi, siis on ka paratamatu, et siin on ka palju andmeid. Ning kuna andmeid saab kasutada kasumi teenimiseks, siis selliste nähtuste nagu jälgimiskapitalism ja digiaedik tekkimine oli ainult aja küsimus. Need nähtused mõjutavad kõiki interneti kasutajaid, ka neid kes Eestis. Hetkeseis Eestis Eestis ei ole niivõrd suureks probleemiks jälgimiskapitalism kohalikke ettevõtete poolt (ei väida, et seda üldse ei toimu), vaid suuremas osas toimub see kui kasutada suurte Ameerika ettevõtete tooteid, millel ei ole populaarseid alternatiive, näiteks: Otsingumootorid (Google, Bing) Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Twitter/X) E-kaubandus (Amazon) Samuti toimub suur osa andmetekogumist siis, kui külastada veebilehte, millel on lisatud näiteks Google'i või Meta jälgimisskript. Mitmed veebile...
Post a Comment
Read more

Uus meedia

New York Times digitaliseerumine Internet on muutnud arusaama sellest, kuidas informatsioon ja uudised inimesteni jõudma peaks. Kui varasemalt said enamus inimesed oma uudised paberlehtedest, siis tänapäeval on peamiseks infoallikaks internet. Sellegipoolest ei ole New York Times, traditsiooniline meediaettevõte, mitte ainult suutnud äris püsida, vaid ka kasvada. Nende esimene riskantne, aga tagantjärgi vaadates edukas otsus oli panna oma uudised aastal 2011. maksumüüri taha. Paljud kahtlesid, kas on piisavalt inimesi, kes oleks nõus uudiste eest maksma, kui enamus jagatav informatsioon internetis oli tasuta. See otsus tasus end ära, sest aastaks 2019 olid nad saavutanud 5,2 miljonit tellijat, tagades stabiilse sissetuleku, mis poleks võimalik ainult reklaamidest. Aga mis tegi NYT tõeliselt edukaks ei olnud see, et nad hakkasid lisaks ajalehtedele digitaalselt uudiseid kajastama, vaid see, et nad tegid digitaliseerumise oma prioriteediks. Nad ei piirdunud ainult artiklitega, vaid lõid ...
Post a Comment
Read more

Kaks tehnoloogiat enne Internetti

Kasulik teada: IRC Internetis kommunikeerimine on tänapäeval väga lihtsaks tehtud ning kasutajatel on võimalik valida mitmete erinevate platvormide vahel, näiteks Discord, Slack, Whatsapp, Messenger jne. Hoolimata oma väikestest erinevustest, need platvormid on kõik saanud inspiratsiooni IRCst ehk Internet Relay Chat-st, mis loodi aastal 1988. IRC ei ole mingi firma ega platvorm, vaid on protokoll, nagu DNS või HTTP. IRC kasutamiseks tuleb liituda IRC võrgu või serveriga, või ülesse panna enda server, kuhu teisi inimesi kutsuda. Pärast liitumist tuleb valida kanal, kus on soov rääkida. Enamus kanalid algavad trellidega (#) ning kanalitel on tavaliselt mingi kitsam teema, näiteks #programmeerimine või #linux. Samasugust tähistust kasutab ka tänapäevane Discord, kus kanalid on samamoodi märgitud. Et tagada kanalites korda, on kanalitel "operaatorid", kes saavad sõnumeid filtreerida, kasutajaid kanalist välja visata või üldse nad kanalist ära keelata. Samuti on võimalik kanalite...
Post a Comment
Read more