Jälgimiskapitalism ja digiaedik - hetkeseis ja tulevik
Internetist, mida kunagi külastasid ainult tehnoloogiahuvilised ja ülikoolitudengid, on saanud üks maailma kõige tähtsam keskkond, mida kasutavad miljardid inimesed päevas. Kuna internetis on nii palju inimesi, siis on ka paratamatu, et siin on ka palju andmeid. Ning kuna andmeid saab kasutada kasumi teenimiseks, siis selliste nähtuste nagu jälgimiskapitalism ja digiaedik tekkimine oli ainult aja küsimus. Need nähtused mõjutavad kõiki interneti kasutajaid, ka neid kes Eestis.
Hetkeseis Eestis
Eestis ei ole niivõrd suureks probleemiks jälgimiskapitalism kohalikke ettevõtete poolt (ei väida, et seda üldse ei toimu), vaid suuremas osas toimub see kui kasutada suurte Ameerika ettevõtete tooteid, millel ei ole populaarseid alternatiive, näiteks:
- Otsingumootorid (Google, Bing)
- Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Twitter/X)
- E-kaubandus (Amazon)
Samuti toimub suur osa andmetekogumist siis, kui külastada veebilehte, millel on lisatud näiteks Google'i või Meta jälgimisskript. Mitmed veebilehed kasutavad seda analüütika jaoks, et näha oma kasutajate käitumist. Muidugi ei paku Google ega Meta seda heategevusena, vaid kasutavad saadud andmeid ka enda huvides. Kui külastada näiteks Eesti populaarseid uudistelehti Delfi ja Õhtuleht ning uurida nende veebilehtede koodi, on kohe märgatav, et seal on igasugused jälgimisskriptid.
Lõpptulemus ongi see, et kuna enamus eestlased otsivad infot Google'ist ning kasutavad neid välismaiseid sotsiaalmeediaid, siis pole kohalikel ettevõtetel muid variante kui ka neid kasutada reklaami ja turunduse jaoks. Seega tekibki olukord, kus suurem osa Eesti digitaalset kommunikatsiooni toimub ainult nendel platvormidel.
Need eelnimetatud platvormid ongi digiaedikud, sest neil on täielik kontroll selle üle, mida kasutaja näeb, mis sisu seal olla võib, ning mis algoritmid seda kõike otsustavad. Lahkumine on tehtud võimalikult raskeks ja ebamugavaks, sest kõik sisu ja inimesed on seal.
Tulevikustsenaariumid
Kui vaadata viimase paarikümneaasta trendi, siis tõenäoliselt ei lähe lähiajal olukord paremaks, vaid süveneb.
Hiljuti toimus seadusemuudatus USAs Kalifornia osariigis, mis tegi vanuse kinnitamise operatsioonisüsteemi tasemel kohustuslikuks. Praeguse muudatuse järgi piisab kui lihtsalt täita lahter, ilma päris vanusekontrollita, aga see on tõenäoliselt ainult algus, ning hiljem surutakse peale ID-kaardiga või näoga vanuse kinnitamine. Kuigi praegu see kõik on ainult Kalifornias, on see idee vaikselt hakkanud liikuma ka teistesse USA osariikidesse (Colorado näiteks) ning lõpuks võib see liikuda ka Lääne-Euroopasse ning võibolla isegi Eestisse. See on veel üks samm jälgimisdüstoopia suunas.
Android, mis varasemalt lasi laadida ükskõik kust pärit äppe alla, on liikumas järjest lähemale digiaediku suunas, sest Google tahab, et kõik arendajad registreeriksid ennast ID-kaartidega enne kui Android nende loodud äppe jooksutada laseb. Kui keelduda, siis tõenäoliselt uutematel versioonidel keeldujate äpid ei jookse. Kui varasemalt erines Android iOSiga just sellepärast, et sa said ise valida mis äppe sa kasutad, siis lõpuks on muutunud Android samasuguseks digiaedikuks nagu iOS ise.
Seega praegused sündmused viitavad selleni, et me liigume järjest lähemale selleni, et jälgimiskapitalism ja digiaedikud süvenevad. Lõpuks võibki olla iga seade osa digiaedikust, mida saabki kasutada ainult nii, nagu mingi suurfirma seda ette näeb.
Kas on mingit lootust, et olukord paraneb?
Ma ei oska öelda kuidas positiivne stsenaarium välja näeks, aga ma tean, et see ei ole tagasi 2000ndate "metsik lääs" internetti minek, vaid midagi täiesti uut. Võibolla tulevad uued platvormid asemele, mis on rohkem detsentraliseeritud ning mitte ühe firma kontrolli all. Võibolla tuleb uus tehnoloogia, mis asendab internetti nagu internet asendas kaabeltelevisiooni ja raadio. Täpsemaid detaile ma ette kujutada ei oska.
Comments
Post a Comment