Uus meedia

New York Times digitaliseerumine

Internet on muutnud arusaama sellest, kuidas informatsioon ja uudised inimesteni jõudma peaks. Kui varasemalt said enamus inimesed oma uudised paberlehtedest, siis tänapäeval on peamiseks infoallikaks internet. Sellegipoolest ei ole New York Times, traditsiooniline meediaettevõte, mitte ainult suutnud äris püsida, vaid ka kasvada.

Nende esimene riskantne, aga tagantjärgi vaadates edukas otsus oli panna oma uudised aastal 2011. maksumüüri taha. Paljud kahtlesid, kas on piisavalt inimesi, kes oleks nõus uudiste eest maksma, kui enamus jagatav informatsioon internetis oli tasuta. See otsus tasus end ära, sest aastaks 2019 olid nad saavutanud 5,2 miljonit tellijat, tagades stabiilse sissetuleku, mis poleks võimalik ainult reklaamidest.

Aga mis tegi NYT tõeliselt edukaks ei olnud see, et nad hakkasid lisaks ajalehtedele digitaalselt uudiseid kajastama, vaid see, et nad tegid digitaliseerumise oma prioriteediks. Nad ei piirdunud ainult artiklitega, vaid lõid täiesti uusi tooteid ja teenuseid, nagu podcastid, mängud ja isegi kokandusrakendus. Aastal 2015 loodi plaan nimega "Projekt 2020", mille eesmärk oli aasta 2020 lõpuks ületada 800 miljonit dollarit tulu ainult digiväljaannetest. See number saavutati juba 2019, ületades kõik ootused.

Encyclopedia Britannica ajale jalgu jäämine

Encyclopaedia Britannica oli 2,5 sajandit üks kõige usaldusväärsemaid ja kvaliteetsemaid infoallikaid. Seda kirjutasid, täiendasid ja uuendasid teadlased ja eksperdid ning seda usaldasid pered, teadlased ja üliõpilased üle terve maailma. Sellest hoolimata ei suutnud nad ajaga kaasas käia ning see sai lõpuks neile saatuslikuks.

Aastal 1985 tuli Microsoft, sellel ajal veel väike tarkvarafirma, Britannica juurde pakkumisega, et teeks nende entsüklopeediast digitaalse versiooni CD-ROM kujul. Britannica keeldus, sest kõik trükitud köited ühele kompaktplaadile panna ei läinud nende prestiižse mainega kokku. Paberkujul entsüklopeediate eest sai palju suuremat raha küsida, sest enamus nende kliendid kasutasid päriselt neid väga harva ning peamiselt ostsid need, et oma riiulit kaunistada.

Microsoft lõi ilma Britannica koostööta enda entsüklopeedia nimega Encarta, mis oli CD-ROMi peal. See müüs väga edukalt ning Britannica otsustas mõned aastat hiljem luua sarnase toote tütarfirma Comptoni alt, kuid selleks ajaks olid nad juba hiljaks jäänud. Tulud saavutasid tipu aastal 1990 ning 6 aastat hiljem kuulutas firma pankroti. Firma osteti odavalt ära ning tänapäeval pakub firma õppematerjale ja digitaalseid tooteid, kuid sellegipoolest on nad langenud kaugele oma kunagisest hiilgusest.

Allikad

https://d3.harvard.edu/platform-digit/submission/turn-off-the-press-the-new-york-times-is-winning-with-digital/

https://smartpandalabs.com/blog/how-the-new-york-times-recreated-their-brand-with-digital-transformation/

https://www.dailywritingtips.com/the-end-of-an-era-for-the-encyclopaedia-britannica/

https://www.theguardian.com/books/2012/mar/13/encyclopedia-britannica-halts-print-publication