IT proff

Klassikaline kõrgkoolidiplom

Kuna IT-valdkond areneb nii kiiresti, siis ei pruugi kõrgkoolidiplom alati tähendada, et seda omav isik tunneb tööstusetrende ja modernseid tööriistu, sest mõnikord on akadeemiline õppekava natuke ajast maast. Tihtipeale on vaja neid ise juurde õppida, kuid see ei tähenda, et kõrgkoolidiplom kasutu oleks. Väga paljud tööandjad ikkagi nõuavad seda, sest diplomi omandamine näitab, et see kandidaat suudab järjepidevalt aastaid õppida, ennast arendada, ning uusi oskusi omandada. Selliste omadustega isikud saavad ka töökeskkonnas tihtipeale hakkama. Lisaks sellele saab kraadi omandamise kaudu teoreetiliste teadmiste aluse, mille peal ülejäänud tulevased teadmised kujunema hakkavad. Tööstuses võivad tööriistad ja raamistikud muutuda, aga teooria millel need põhinevad jääb enamasti samaks.

Rakendus-/kutsekõrgharidus

Erinevalt tavalisest kõrgkoolidiplomist, on see hoopis rohkem suunatud praktilistele oskustele. See on kiirem viis esimese tööni, sest keskendutakse rohkem oskustele, mida tööandjad otsivad, ning kandidaat saab esimesest päevast juba produktiivselt panustada. Probleem tekib siis, kui soovitakse kas avalikus sektoris või suurfirmades kõrgeid ametikohti saada, sest tihtipeale on bakalaureus või magister üks kandideerimise eeltingimusi.

Erialased sertifikaadid

Sertifikaadi eelis on see, et see ei kata suurt valdkonda, vaid on keskendunud mingile spetsiifilisemale oskusele. Seega teeb nende omandamine tööandjale lihtsasti mõistetavaks, et sa tunned mingit kindlat teemat. Mõnes valdkonnas võivad need isegi olla olulisemad kui diplom, sest need näitavad, et inimene on kursis hetkeste teadmistega. Sellegipoolest soovivad tööandjad tihtipeale näha, et sa saad ka laiemate teemadega hakkama, ning selleks on parem diplom või rakendus-/kutsekõrgharidus.

TTÜ IT kolledži roll

IT kolledž kombineerib erinevate eelnimetatud variantide head pooled. Sa saad selle lõpetamisel diplomi, sa saad praktilisi oskusi ning samuti saad ka sertifikaate juurde teha (mitmetes õppeainetes käsitletakse just sertifikaatide teemasi ning kasutatakse nende ametlikke õppekeskkondi - Red Hat, Cisco, jne.)

Millal eelistada millist?

Neil kõigil on omad head ja vead, kuid üldiselt sõnastaks ma niiviisi:

• Vali akadeemiline kraad, kui eesmärk on teadustööd teha või täita suurettevõtte nõue.
• Vali rakenduskõrgharidus, kui eesmärk on omandada praktilised oskused.
• Vali sertifikaadid, kui alused on olemas ning soov on näidata spetsiifilisi oskusi.